Avaldatud raamatud
Õieebemed
Kogumik sisaldab haiku, tanka ja senryu vormis kirjutatud luulet.
Luuletuste sisu üle otsustamine jäägu lugejale.
luule las räägib
kõik mida tal öelda on
ilmaaasjata
ma ei sega vahele
lugeja mõtetele
peavalu vastu
teadagi arstirohi
giljotiin on hea
Autor: Mariann Rammo
Pealkiri: Õieebemed
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 200mm
Lehekülgi: 27
Väljaande tüüp: pehmekaaneline
ISBN: 9789949380985
Raamat on läbi müüdud
Abja linavabrik
See raamat räägib arhiiviallikatele tuginedes 1913. aastal Abja-Vanamõisasse rajatud linavabriku ajaloost. Linavabriku rajamise idee tekkis Mats Kissal juba Riia Polütehnikumis õppides. Innustanud uuelaadse vabriku rajamise ideega teisigi omakandi ettevõtlikke inimesi, saigi Mats Kissa mõte teoks. Soojaveeleotust kasutav linavabrik, mis oli esimene omataoline kogu Vene Keisririigis, kujunes kiiresti suurimaks tööandjaks Abja ja Halliste kandi inimestele. Jättes kõrvale pisemad muudatused, töötas Abja linavabrik oma tegevuse lõpuni sama tehnoloogiaga, millega ta 20. sajandi algul tööd alustas. Millised inimesed ja ühingud tegutsesid Abja linavabriku juures? Millised olid eduka ettevõtte pankroti põhjused? Milline oli vabriku rajaja ning kauaaegse asjaajaja–direktori Mats Kissa ning teiste vabriku osanike saatus peale 1940. aastat?
Käesoleva teose eesmärk on vastata neile küsimustele ning anda lugejale tõepärane ülevaade selle märkimisväärse ettevõtte ajaloost.
Raamatu sisukord ja sissejuhatus.
Autor: Mariann Rammo
Pealkiri: Abja linavabrik
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 200mm; Laius: 140mm
Lehekülgi: 209
Väljaande tüüp: pehmekaaneline
ISBN: 9789949382897
Raamatut saab osta siit.
Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik
Dokumendikogumiku koostamisel on seatud eesmärgiks avaldada Elva algkooli ajalugu kajastavaid dokumente aastatest 1913 – 1940. Allikad pärinevad Eesti Ajalooarhiivi, Eesti Riigiarhiivi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Elva Gümnaasiumi kogudest. Lisaks arhiivi– ja muuseumiallikatele on ära toodud dokumente Elva algkooli kauaaegse juhataja Johannes Langi lapselapse Katrin Labotkini mahukast erakogust.
Elva algkool oli tüüpiline tolleaegne algkool, mistõttu tuleb selle kooli dokumentidest esile tavalise 20. sajandi algkooli eluolu. Seepärast on need arhiiviallikad oluliseks täienduseks nii Elva algkooli ajaloo kui ka üldisemalt algkoolide tegevuse mõistmiseks Eesti haridusajaloos.
Dokumendikogumik “Elva algkool 1913-1940” koosneb kolmest osast. Esimese osa põhiallikaks on Elva algkooli juhataja Johannes Langi isiklik koolipäevik, mis kajastab sündmusi Elva algkoolis 1940. aastani. Päevik annab põhjaliku ülevaate Elva algkooli tööst, kooli õpetajate vaadetest laste kasvatamisel ning igapäevaelus ettetulevatest probleemidest.
Teine osa toob lugejani Elva algkooli pedagoogika nõukogu protokollid aastatest 1928 – 1940. Sel perioodil toimus koolielus mitmeid muudatusi nagu näiteks kooli muutmine maatüübilisest algkoolist linnatüübiliseks, kodutütarde rühma loomine kooli juures, asuti kooliaeda rajama. Nendest dokumentidest ilmneb selgelt, kuidas algselt sisutihedad ja arvamusrohked istungid hakkasid juba 1930-aastate keskpaigast muutuma järjest napisõnalisemaks, jõudes 1940. aastaks lihtsalt päevakorrapunktide loetlemiseks, mille kohta keegi, kartes endale ja oma perekonnale häda kaela tuua, eriti sõna võtta ei soovitud.
Suure osa Elva algkooli pedagoogika nõukogu protokollidest võtavad enda alla kooliõpilaste nimekirjad ning nende järgmisesse klassi üleviimise otsused, mistõttu võiks teine osa erilist huvi pakkuda suguvõsauurijatele.
Eelkõige tuleb pedagoogika nõukogu protokollidest välja tuntud tõde – (kooli)elu on jäänud samaks muutunud on ainult vahendid ning õpetamise kord.
Kolmandas osas on kajastatud kooli avamisele eelnenud sündmusi alatest 1906. aastast ja täiendavaid dokumente 1924. aastal valminud Elva koolimaja planeerimisest ja ehitamisest.
Suure osa raamatust moodustavad tolle perioodi Elva algkooli õpetajate elulood.
Lisaks on eraldi ära toodud Elva algkooli esimese lõpetaja Karin Karindi (Sullan), tuntud elvalaste ja kooli vilistlaste Mart Lukki ja Ottniel Jürissaare, Elva piirkonna kooliarsti Peeter Avarsoo ning Tartumaa koolinõuniku Aleksander Kurvitsa elulood.
Antud kogumiku teeb lugejale huvitavaks asjaolu, et ehkki paljude koolide kohta on olemas ametlikud dokumendid, ei ole teiste koolide juhatajate isiklikke koolipäevikuid siiani avaldatud.
Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik. I osa: Koolielu koolijuhataja Johannes Langi pilgu läbi.
Lehekülgi: 136
ISBN: 9789949971305
Raamatu I osa saab osta siit.
Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik. II osa: Elva algkooli pedagoogikanõukogu protokolliraamat. I köide
Lehekülgi: 216
ISBN: 9789949971329
Raamatu II osa I köidet saab osta siit.
Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik. II osa: Elva algkooli pedagoogikanõukogu protokolliraamat. II köide
Lehekülgi: 248
ISBN: 9789949971343
Raamatu II osa II köidet saab osta siit.
Elva algkool 1913-1940. Dokumendikogumik. III osa: Allikmaterjale kooli ajaloost. Õpetajate elulood
Lehekülgi: 392
ISBN:9789949993215
Raamatu III osa saab osta siit.
Koostajad: Mariann Rammo ja Kaspar Rammo
Kujundaja: Kaspar Rammo
Väljaande kõrgus: 290mm
Väljaande tüüp: kõvakaaneline
Raamatut (kõik 4 köidet) saab osta siit.
Koguduse ja Elva kiriku teenistust tahan surmani jätkata
Raamatu “Koguduse ja Elva kiriku teenistust tahan surmani jätkata” põhisisuks on väljapaistva seltskonnategelase, köstri, organisti ja kooliõpetaja Jaan Kompuse omakäeline äärmiselt huvitav ja Eesti ajaloo ning kultuuriloo seisukohalt oluline elulugu, mida Jaan Kompus oli täiendanud kõrge vanuseni.
Jaan Kompus (24. juuni 1858 Liivaku veski, Uderna vald, Tartumaa – 7. mai 1940 Tartu) oli oma aja üks ärksamaid ja silmapaistvamaid eesti haridus-, kiriku- ja seltskonnategelasi. Jaan Kompuse lapsepõlv ja kooliaeg jääb rahvuslikku ärkamisaega ning tööelu esimene periood järelärkamisaega. J. Kompuse eluloo avaldamine aitab kaasa rahvakultuuri püsimisele, tutvustades neid inimesi, kes on kaasa aidanud eesti rahvakultuuri ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele ning eestimeelsuse juurdumisele siinse rahva hulgas. Jaan Kompus oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaliige. Aastatel 1869-75 õppis Jaan Kompus Uderna vallakoolis ja Rõngu kihelkonnakoolis ning 1875-78 Valgas Cimze kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminaris, kus õppis koos mitmete teiste, hiljem Eesti kultuuriloos silmapaistvaks saanud inimestega.
Aastatel 1878-87 oli Jaan Kompus õpetajaks Sangaste kihelkonnakoolis, 1888-1919 Rannu kihelkonnakooli köster, õpetaja ja koolijuhataja, 1919-26. aastatel aga kooliõpetaja ja köster Elvas. Pensionile jäädes jätkas ta Elva koguduse teenimist oma surmani.
Elvas oli J. Kompus samuti juhtivalt tegev ka paljudes seltsides. Ta oli üks esimesi, kes tõstas Elva alevi moodustamise küsimuse, osaledes aktiivselt aleviomavalitsuse organiseerimises ja selle töö korraldamises. Ta kuulus paljudesse alevivolikogude koosseisudesse. 28. juunil 1923. aastal juhatas J. Kompus vanima volikoguliikmena Elva esimese alevivolikogu esimest koosolekut. Olles Elva koguduse rajaja, viidi tema algatusel ka Elva kiriku ehitamine. 03.06.38. autasustati Jaan Kompust Eesti Punase risti V klassi teenetemärgiga. Esildises Teenetemärkide Komiteele kirjutas haridusminister Aleksander Jaakson: “Jaan Kompus’el on teeneid noorsoo kasvatuse ja seltskondliku isetegevuse edendamise alal. Ta on pikema aja kestvusel asutanud seltskondlikke organisatsioone ja olnud nende juhtivaid tegelasi. Ta on töötanud koolides õppejõuna ja kasvatanud noori Eesti rahvuslikus vaimus. Ta on korraldanud põllumajandusnäitusi ja tegev olnud ühistegelistes asutistes.”
Jaan Kompus viidi Tartu haiglasse otse kirikuoreli tagant, kus ta suri 7. mail 1940. aastal Tartus ja on maetud Elva kalmistule.
Jaan Kompuse lastest saavutas suurima tuntuse Hanno Kompus, arhitekt, kunsti- ja teatrikriitik, lavastaja ning teatrijuht. Hanno Kompus oli 1922. aastast abielus ballettmeister Rahel Amanda Aurilie Olbreiga (1898-1984)
Autor: Jaan Kompus
Pealkiri: Koguduse ja Elva kiriku teenistust tahan surmani jätkata
Koostajad: Mariann Rammo ja Kaspar Rammo
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 220mm
Lehekülgi: 248
Väljaande tüüp: kõvakaaneline
ISBN: 9789949971367
Raamatut saab osta siit.
Tartu linn kaartidel 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini
Raamat „Tartu linn kaartidel 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini“ tutvustab Tartu muutumist hansalinnast ülikoolilinnaks.
18. sajandi II pool 19. sajandi I veerandini oli Tartu linnale murranguline aeg. Põhjasõjas hävinud endine hansalinn tõusis sel perioodil tuhast ülikoolilinnana, Emajõe Ateenana, milleks on ta jäänud tänaseni.
Käesolev kaardikataloog toob ära 83 kaarti tollest märkimisväärsest ajajärgust Tartu linna ajaloos, olles mõeldud abivahendiks Tartu linnaruumi kujunemisloost huvitatud uurijale.
Näited raamatust: Näide I, Näide II, Näide III.
Autor: Mariann Rammo
Pealkiri: Tartu linn kaartidel 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini
Kujundaja: Kaspar Rammo
Väljaande kõrgus: A4
Lehekülgede arv: 240, sealhulgas 83 A3 formaadis kaarti koopiat.
Väljaande tüüp: pehmekaaneline, spiraalköites
ISBN: 9789949993208
Raamat on läbi müüdud.
Junghans Meister. Kadunud ilusad asjad – Junghans Meister. Die schönen Sachen, die wir verloren haben
Raamatus „Kadunud ilusad asjad“ tutvustatakse Anton Ziegleri (1901 – 1997), Junghansi firma Meister sarja kellade looja ning pikaajalise disaineri elulugu vaadatuna läbi tema poja, dr. Volker Ziegleri mälestuste.
Kahekeelse (eesti ja saksa) raamatu koostajaks on Junghansi kellade koguja dr. Rait Labotkin, kelle erakogust leiduvatest Meister sarja kelladest on teoses avaldatud ka näidiskataloog.
Tundub, et kaks arstist autorit on raamatus kellade kõrval „ilusate asjadena“ vaadelnud eelkõige inimesi ja aega ning nende omavahelist seost. „Näivuse maailm jagab aega, kuid aeg püsib igavesti. Aeg ei põgene kaugusesse, põgeneja oled Sina, mu sõber!“
Autor: Anton Ziegler
Pealkiri: Junghans Meister. Kadunud ilusad asjad – Junghans Meister. Die schönen Sachen, die wir verloren haben
Koostaja: Rait Labotkin
Kujundajad: Kaspar Rammo ja Regina Rammo
Kõrgus: 270mm
Lehekülgi: 128
Väljaande tüüp: kõvakaaneline tirelraamat
ISBN: 9789949971381
Raamatut saab osta siit.
Kuu kumavas valguses
Kuu kumavas valguses – tihti saavad just sellistel hetkedel selgemaks nii mõnedki mõtted, avanevad salajasemad tunded ning maailm saab hoopis teised värvivarjundid.Käsitööna valminud raamat sisaldab taolisi südamepõhjast tulnud tankasid.
Autor: Mariann Rammo
Pealkiri: Kuu kumavas valguses
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 200mm
Lehekülgi: 44
Väljaande tüüp: pehmekaaneline
ISBN: 9789949993284
Raamatut saab osta siit.
Kui tuli suudleb taevatähti
Peaaegu ootamatult ilmub tumedasse öötaevasse kitsas hele viirg, mis järjest laienedes puudutab korraks tuhmuvaid tähti, enne kui puuokste tippu jõudes äratab magavad linnud. Loodus alustab uut päeva.
Niisamuti paneb loojuv päike veel tasapisi hämarusse vajudes korraks taeva leegitsema, andes teed tähtede hõbedasele särale. Seda analoogiat – päikesetõusu ja loojangut – olen proovinud luule kaudu viia inimhinges peituvate tunneteni.
Autor: Mariann Rammo
Pealkiri: Kui tuli suudleb taevatähti
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 200mm
Lehekülgi: 20
Väljaande tüüp: pehmekaaneline
ISBN: 9789949728008
Raamatut saab osta siit.
Narva politsei aastatel 1918-1940
Rohkelt illustreerivate fotodega näidistatud uurimistöö annab ülevaate Narva Politseist enne II maailmasõda. See oli piirkond, kus lahendamist vajavatest probleemidest puudust ei tulnud. Ühiskonda raputanud sündmused ei jätnud puutumata ka Narva politseid. Oma riigi loomine kulges Narvas raskustega ehk isegi raskemalt kui mujal riigis. Täpselt samade probleemidega puutusid igapäevaselt kokku tolleaegsed politsei loojad, puudus oli kõigest ja kõigist, eriti lojaalsetest ametnikest, erinevaid huvigruppe oli palju. Läbi raskuste loodud toimiv süsteem sai järsu lõpu 1940. aastal. Tulid uued, uute väärtustega inimesed, lõhkudes kõik toimiva.
Märkimisväärne on see, et Narva regiooni pole varasemalt sellise põhjalikkusega uuritud. Kindlasti on Narva piirkond sellise uurimistöö jaoks väärt piirkond ning ainest huvitavaks uurimuseks väga palju.
Raamatust saate teada, kuidas toimis politseinike seltsielu ja millised olid puhkamisvõimalused Narva-Jõesuus. Eraldi teemana on ülevaade tolleaegsetest Narva politseijuhtidest ja nende elu lood. Lisaks hulgaliselt ajastu elu- ja olu kirjeldavat informatsiooni, mis kindlasti annab raamatule täiendavat lisaväärtust.
Autor: Mariann Rammo
Pealkiri: Narva politsei aastatel 1918-1940
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 320mm
Lehekülgi: 108
Väljaande tüüp: kõvakaaneline
ISBN: 9789949993260
Raamatut saab osta siit.
Ring. Lugu ühest bernhardiinist
Ühel õhtupoolikul külastab Nancy, Dicki ja Bobby perekonda bernhardiin Ringi perenaine, kes seisab silmitsi keerulise otsusega. Olles sunnitud kolima, tuleb tal oma armastatud sõber teise pere hoolde jätta. Läbi mitmete seikluste saab Ring aga uuele perekonnale heaks kaaslaseks.
Autor: Nena Frances Wilson Badenoch
Tõlkija: Regina Rammo
Pealkiri: Ring. Lugu ühest bernhardiinist
Kujundaja: Regina Rammo
Kõrgus: 210mm
Lehekülgi: 52
Väljaande tüüp: pehmekaaneline
ISBN: 9789949993284
Raamatut saab osta siit.
Elva Tarbijate Ühistu 1921-2021
Tänapäevase Elva Tarbijate Ühistuni on toonud pikk ajalugu, mis saab alguse juba 1921. aasta detsembris Elva Majandusühistu asutamisega. Juubeliaasta eel vaatame tagasi meie muutusi täis teekonnale. Elva Tarbijate Ühistu eelkäija oli 1921. aasta detsembris asutatud Elva Majandusühistu, mille esimene kauplus avati 1922. aasta jaanuaris.
Majandusühistu liikmetest enamus olid talumehed. Ühistu ostis neilt põllusaadusi ja müüs maarahvale kõike vajalikku, alates nööpnõelast ja lõpetades masinatega. Nõukogude võimu tulekuga likvideeriti 1940. aastal erakaubandus ja Elva Majandusühistust sai Tarbijate Kooperatiiv, mille tegevusvaldkondi laiendati. Saksa okupatsiooni ajal 1941–44. aastail anti kauplused endistele omanikele tagasi ja taastati ennesõjaaegne ühiskaubanduse struktuur. Samas aga pandi ühistutele sõjaajast tingituna hulk lisakohustusi. Nõukogude riigikorra tagasitulekuga 1944. aastal taastati ka tarbijate kooperatiivide süsteem.
Seoses haldusreformiga 1952. aastal (moodustati kolm oblastit) laienes Elva Tarbijate Kooperatiivi (edaspidi tekstis Elva TK) tegevuspiirkond ja alluvusse tuli ka Otepää Tarbijate Kooperatiiv. Peale oblastite kaotamist järgmisel ehk 1953. aastal, muutus ka kooperatiivide süsteem mitmeid kordi. Oli üks suur segaduste aeg. Olukord stabiliseerus 1960ndatel aastatel. Kaubanduses algas üleminek iseteenindusele. Elvas alustas tööd kaupluskool, kus valmistati ette personali oma kauplustele. Sama tendents jätkus ka 1970–80ndatel aastatel, kui Elva Keskkoolis koolitati noorem-müüjaid.
Kaubanduse kõrval tegeleti ka muude tootmisharudega. Elva TK-le kuulus Nõo vallas Illil asuv limonaaditehas, mille toodangut tarbisid põhiliselt Tartumaa inimesed. Elva TK-le alluv isemajandav Elva Ühendatud Toitlustusettevõtted moodustati 1970. aastal. Selle alla kuulus 18 sööklat, neli einelauda ja kolm kondiitritsehhi. Toitlustuse ja toiduainete tootmisega oli Elva TK tegelenud ka varem: nii oli esimene söökla avatud juba 1945. aastal ja leivatehas 1957. aastal. Nüüd aga olid mastaabid hoopis teised.
Elva TK areng jätkus 1980ndatel. Nii oli 1986. aastal kooperatiivil 51 kauplust, neli kauplusautot ja 24 toitlustusettevõtet. Seoses põhikirja muutmisega 1992. aastal, muutus ka nimi – Elva Tarbijate Kooperatiivist sai Tarbijate Ühistu.
Uue tõuke ettevõtte arengule andis 1995. aastal toimunud liitumine majandusraskustes oleva Otepää Tarbijate Ühistuga, kelle ajalugu ulatub juba aastasse 1910, kui asutati Nuustaku Kaubatarvitajate Ühisus. Sellega laienes teeninduspiirkond ja võimaldas paremini teenindada meie ühistu liikmeid. Järgmisse aastakümnesse ja vastu oma saja aasta sünnipäevale läheb Elva Tarbijate Ühistu kaheksa Konsumi, kolme ehituskaupluse ja kaheksa muud tüüpi kauplusega, mis asuvad meie teeninduspiirkonnas. Tahame nendega pakkuda oma enam kui 11 000 liikmele parimat teenust ja laia kaubavalikut.
Autor: Mariann Rammo
Pealkiri: Elva Tarbijate Ühistu 1921-2021
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 270mm
Lehekülgi: 140
Väljaande tüüp: kõvakaaneline
ISBN: 9789949993291
Raamatu saadavust küsi Elva Tarbijate Ühistust.
Elva valla aabits
Vanasõna ütleb: enne kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul. Ehk võiks ka meie maailmaavastajad enne oma koduvalla piire teada ja tunda, kui lai maailm nad kõikide oma võimalustega endasse neelab. Sellest mõttest inspireerituna soovime kõikidele Elva valla koolidele kinkida ühe klassikomplekti Elva valla aabitsaid.
See aabits ei ole tavaline lugema õppimise raamat, vaid pakub avaststamis- ja äratundmisrõõmu nii neile, kellel lugemine juba selge, kui ka neile, kes teevad sellel teel esimesi samme.
Elva valla aabits annab võimaluse võtta ette mõtterännakuid koos õpetaja ja klassikaaslastega oma kodukanti. Omavahel saab jutustada lugusid erinevatest paikadest, mis on ühel või teisel moel rändajale oluliseks saanud, ammutada uusi teadmisi ning miks mitte üheskoos neid paiku ka oma silmaga vaatama minna.
Pealkiri: Elva valla aabits
Koostajad: Anne Koppel, Kaja Lepik, Tiit Ustav
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 220mm
Lehekülgi: 64
Väljaande tüüp: kõvakaaneline
ISBN: 9789949728015
Elva valla aabits on välja antud Elva kooli vilistlaste tellimusel Elva valla koolide tarbeks.
Elva Väikelastekodu 1947-2012
„Elva Väikelastekodu 1947–2012“ annab ülevaate Elva Väikelastekodu tekkimisest, sellega seotud olulistest isikutest ning arenemisest tänaseks sotsiaal- ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskuseks.
Raamat avab Järve tänava suvila – kus väikelastekodu peamiselt läbi aegade toimetanud on – ehitanud professor Vjatšeslav Afanasjevi elusaatust ja tema perekonna mälestust ning teisalt mõtestab lahti ka ühe
teenuse kujunemise loo. Raamatusse on kokku kogutud ka palju erinevaid arhiivimaterjale, näiteks hoone joonised ja fotod lastekodu igapäevatoimetustest.
Autor: Mariann Rammo
Pealkiri: Elva Väikelastekodu 1947-2012
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 270mm
Lehekülgi: 152
Väljaande tüüp: kõvakaaneline
ISBN: 9789949728022
Raamatut „Elva Väikelastekodu 1947–2012“ saab soetada Elva Perekeskuse kontorist. Raamatu soovist palutakse eelnevalt teada anda e-aadressil perekeskus@elva.ee või telefonil 5866 4222
Oonurme kool
Indrek Lepasaare raamat „Oonurme kool“ käsitleb Oonurme kooli ja selle ümber kujunenud kogukonna lugu alates 19. sajandist kuni tänapäevani.
Raamat koondab esmakordselt ühte köitesse Oonurme kooli ajaloo, õpetajate ja õpilaste lood, koolimajade kujunemise, kohaliku seltsielu ning hariduse rolli Oonurme küla arengus. Eraldi tähelepanu on pööratud kooliõpetajatele, koolihoonetele ning kogukonnale, kes on läbi põlvkondade aidanud koolielu alal hoida.
Autor: Indrek Lepasaar
Pealkiri: Oonurme kool
Toimetaja: Mariann Rammo
Kujundaja: Kaspar Rammo
Kõrgus: 290mm
Lehekülgi: 96
Väljaande tüüp: kõvakaaneline
ISBN: 9789949728039